Kellakeeramise mõjust tööaja arvestusele

Märtsi viimasel pühapäeval läks Eesti koos ülejäänud Euroopaga üle suveajale.
25.03.2012 öösel nihutati kell 03:00 kella vööndiajast ühe tunni võrra hilisemaks kella 04:00 peale.

Kellakeeramine mõjutab töötajaid, kes olid antud pühapäeva öösel tööl. Nende tavapärane töövahetus kestis seekord ühe tunni võrra vähem. Seega neil töötajatel, kellel on  arvestusperioodis ületunnid, saab välja makstavate ületundide hulka vähendada ühe tunni võrra.

Normtundidega töötajatele tuleks kellakeeramist tekkinud alatund hüvitada keskmise palga alusel (TLS § 35) või planeerida veel järgi jäänud ajale üks lisatöötund.

Sügisel kui minnakse tagasi vööndiajale, tuleks kellakeeramise ajal  tööl olnud töötajatele tehtud lisatund hüvitada või korrigeerida töövahetuse lõppu vastavalt tunni aja võrra varajasemaks.

 

Posted in Üle- ja alatunnid | Tagged | Leave a comment

Töögraafikute ja tööajatabelite säilitamisest

Raamatupidamise seadusest (§ 12 lg 1 ) on üldtuntud teadmine see, et raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati. Kuna tööajatabelid (töötunnid kokku, öö ja riigipüha ajal töötatud tunnid, ületunnid, valveaja tunnid jne) on töötasu arvestamise aluseks, tuleb ka neid tabeleid säilitada 7 aastat. Töögraafikute säilitamise kohta raamatupidamise seadusest eraldi sätteid ei leia, täpsustatud ei ole ka töögraafikute säilitamise nõuet töölepingu seaduses.

Uurisin Tööinspektsioonist, et kas neil on anda näpunäiteid töögraafikute ja tööajatabelite säilitamise osas. Tööinspektor-jurist Liis Kiiver vastas nii:

Töölepingu seaduse (TLS) § 115 alusel teostab Tööinspektsioon järelevalvet TLS § 46 lõigete 1 – 3 täitmise osas ning järelevalve võimaldamise eesmärgil on TLS §-s 46 lõige 5, mille kohaselt on tööandja kohustatud pidama eraldi arvestust täiendavat ületunnitööd tegevate töötajate üle. TLS § 46 lg 1 räägib neljakuulisest arvestusperioodist. Neli kuud on ka individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 6 lõikes 1 sätestatud üldine nõuete esitamise tähtaeg. Kuna töötasu nõuetes aga on aegumistähtaeg 3 aastat, siis oleks mõistlik (mitte kohustuslik) säilitada kõiki tööaja arvestusega seonduvaid dokumente kuni 3 aastat (tööajatabeleid 7 aastat).

Tööinspektsiooni juristide praktika on kindlasti ka mõnevõrra erinev, kuid seadusest ju otseselt töögraafikute säilitamise kohustust ei tulene, kui arvestusperiood läbi siis kaob vajadus graafikut säilitada kui selle põhjal on koostatud korrektne tööajatabel. Seega soovitus on säilitada graafikuid 3 aastat, aga järelevalvet teostatakse tavaliselt jooksva või siis eelnenud arvestusperioodi üle. Tööinspektoril peab olema võimalus kontrollida töö tegemise ajast sh ületunnitöö piirangust kinnipidamist ning tööaja summeeritud arvestuse korral tööajakava olemasolu ja selles kehtestatud tööpäeva/töövahetuse kestuse ning puhkeaja kestuse vastavust töölepingu seadusele.

Eraldi juhtis tööinspektor-jurist tähelepanu, et Tööinspektsiooni õigusalane selgitus ei tähenda seaduse ainuõige tõlgenduse kehtestamist.

Kokkuvõtlikult saab öelda, et mõistlik oleks:

  • töögraafikuid säilitada vähemalt eelmise arvestusperioodi kohta, kuid võimalike vaidluste korral oleks hea omada ka kuni 3 aasta vanuseid töögraafikuid;
  • tööajatabeleid vähemalt 7 aastat;
  • kui töötajatabel ja töögraafik on üks ja sama dokument tuleks seda säilitada vähemalt 7 aastat.
Posted in Seadused | Tagged | 2 Comments

Kuidas kontrollida iganädalase puhkeaja seitsmepäevast ajavahemikku

Töölepingu seaduses on määratud, et iganädalane puhkeaeg peab olema tagatud seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Ühel meie kliendil tekkis segadus tööinspektsiooniga teemal, kas  seitsmepäevast ajavahemikku tuleb kontrollida kalendripäeva täpsusega (st alates 00:00) või võib seda teha ka kellaajalise täpsusega arvestades eelmise iganädalase puhkeaja lõppemise hetke.  Ajavahemiku algusaeg võib mõjutada oluliselt hinnangut, kas töötajale on tagatud iganädalane puhkeaeg.

Seitsmepäevane ajavahemik

Seetõttu täpsustasime antud probleemi Sotsiaalministeeriumiga, kus vastati, et seitsmepäevast ajavahemikku võib kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust. Järgnevalt kirjavahetusest täpsemalt.

Sotsiaalministeeriumile sai esitatud näide ühest hüpoteetilisest summeeritud tööaja arvestusega töötaja töögraafikust ja küsitud hinnangut, kas sellises graafikus on tagatud töölepingu seaduse  § 52. Iganädalane puhkeaja nõue.

Näide oli järgnev:

Töölepingu seaduses on määratud:
§ 52. Iganädalane puhkeaeg
(2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Ülevaade töötaja töögraafikust

Töötaja graafik

  • Eelmisel kuul oli töötaja viimati tööl  29.07.2011 08:00 – 16:00.
  • Järgmine töövahetus algas 01.08.2011 kell 08:00.
  • Juuli viimase ja augusti esimese töövahetuse vahel oli puhkaega üle 36h (29.07 8 tundi + 30.07 24 tundi + 31.07 24 tundi ja 01.08 8 tundi, kokku 64 tundi).
  • Edasi töötas töötaja 6 järjestikust vahetust. Alates 01.08. – 06.08 iga päev kella 08:00 – 16:00
  • Viimase vahetuse lõpus järgnes pikem puhkeaeg.

Kas võib öelda, et töötajal oli tagatud iganädalane puhkeaeg:
Iganädalane puhkeaeg

  • Eelmine iganädalane puhkeperiood lõppes 01.08.2011 kell 8:00. Siis algas uus töövahetus.
  • Uus vaadeldav periood on: 01.08.2011 08:00 – 08.08.2011 08:00 (Alates eelmise perioodi lõpus kellajalise täpsusega 7 päeva).
  • Uuel perioodil 01.08.211 08:00 – 08.08.2011 08:00 puhkas töötaja
    • 06.08.2011 8 tundi (töö lõppes laupäeval 16:00)
    • 07.08.2011 24 tundi (täielikult 24h)
    • 08.08.2011 8 tundi (siis sai 7 päevane periood läbi alates eelmisest iganädalasest puhkeajast)
  • Kokku puhkus 8 + 24 +8=40h. ( Nõutud vähemalt 36h).

Kas võib võtta seitsmepäevaseks ajavahemikuks 01.08.2011 08:00 – 08.08.2011 08:00 perioodi võib peab kontrollima 01.08.2011 00:00 – 08.08.2011 00:00 perioodi, mil iganädalane puhkaeg oleks 32 tundi.

 

Sotsiaalministeeriumi vastused küsimustele

1. Kas seitsmepäevast ajavahemikku võib kontrollida kellajalise täpsusega alates eelmisest iganädalase puhkeaja lõpust?
Seitsmepäevast ajavahemikku võib kontrollida kellaajalise täpsusega alates eelmise iganädalase puhkeaja lõpust. Jälgida tuleb, et mistahes seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on töötajal vähemalt ühel korral alates ühe töövahetuse lõppemisest kuni teise töövahetuse alguseni vähemalt 36 või 48 tundi järjestikkust puhkeaega.

2. Kas võib öelda, et töötajal oli toodud näite põhjal tagatud iganädalane puhkeaeg?
Teie poolt toodud näites on iganädalane puhkeaeg töötajale tagatud juhul, kui tegemist on summeeritud tööajaga, mille puhul, töölepingu seaduse § 52 lg 2 kohaselt, peab töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul tagatud olema vähemalt 36 tundi järjestikkust puhkeaega.

3. Kas võib võtta seitsmepäevaseks ajavahemikuks 01.08.2011 08:00 – 08.08.2011 08:00 perioodi või peab kontrollima 01.08.2011 00:00 – 08.08.2011 00:00 perioodi?
Võttes arvesse töölepingu seaduse § 52 eesmärki, milleks on tagada töötajale seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 või 48 tunnine puhkeaeg, võib seitsmepäevast ajavahemikku hakata arvestama 01.08.2011 08:00 kuni 08.08.2011 08:00.

 

Posted in Iganädalane puhkeaeg, Seadused, Summeeritud tööaja arvestus | Tagged , , | Leave a comment

Iganädalane puhkeaeg

Iganädalast puhkaega on  lihtne kontrollida nii-öelda kontoritöötajatel, kes käivad esmaspäevast reedeni tööl ning naudivad vabu laupäevi ja pühapäevi.  Vahetustega töötajate puhul võib töögraafik varieeruda nii, et mõnikord on vaba laupäev, pühapäev aga teinekord hoopis kolmapäev, neljapäev. Sellisel juhul on hoopis keerukam planeeritud graafikus kiiresti tuvastada, kas kõikidele töötajatele on tagatud Eesti töölepingu seaduses sätestatud iganädalase puhkeaja nõude täitmine.

Töölepingu seaduses on määratud :
§ 52. Iganädalane puhkeaeg
(1) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Eeldatakse, et iganädalane puhkeaeg antakse laupäeval ja pühapäeval.

Iganädalase puhkeaja kontroll StaffLogicus

Meie käest on uuritud, kuidas StaffLogic seda  nõuet kontrollib.  Järgnevalt seletan lühidalt, kuidas selle reegli kontroll on realiseeritud.

StaffLogicus kontrollitakse töögraafikuid libisevad perioodis, mis tagab et töötajal ei oleks ühtegi sellist seitsmepäevast ajavahemikku alates vahetult eelmisest iganädalasest puhkeajast, mil iganädalane puhkaeg (48/36) oleks rikutud. Kui selline periood leidub, siis hoiatatakse kasutajat.

Kontrollimisel ei saa eeldada, et iganädalane puhkaeg langeb alati kalendrinädala sisse. Sellisel fikseeritud perioodil annaksid vea kõik töögraafiku alamosad, kus iganädalane puhkaeg oleks pühapäeva ja esmaspäevaga tagatud. Samuti ei oleks töölepingu seaduse eesmärgiga kooskõlas graafikud, kus esimesel nädala puhkab töötaja esmaspäeval, teisipäeval ja teisel nädalal laupäeval, pühapäeval. Sellisel juhul töötaks töötaja vahepeal  kümme järjestikust päeva.

Töögraafiku automaatsel kontrollimisel tuvastab süsteem töötaja eelmise kuu graafikust viimase töövaba perioodi, mille kestvus oli vähemalt 36/48 tundi. Alates sellest perioodist vaatab süsteem, kas järgmise seitsmepäevase ajavahemiku jooksul on jälle iganädalane puhkaeg tagatud.  Kui vaadeldavas perioodis leidub 48/36 tunnine järjestikune vaba aeg, siis võetakse uueks kontrollitavaks perioodiks sellele vabale ajale vahetult  järgnev seitsmepäevane ajavahemik.  Nii kontrollitakse iteratiivselt töötajate töögraafikut   planeeritava kuu lõpuni. Kui vahepeal leidub selline seitsmepäevane või pikem  ajavahemik, mil iganädalane puhkaeg on rikutud, siis kuvatakse vastava perioodi kohta kasutajale hoiatus.

Näide kuidas StaffLogic hüpoteetilise töögraafiku korral iganädalast puhkaeaga kontrolliks:
Iganädalane puhkeaeg



Posted in Iganädalane puhkeaeg, Seadused | Tagged , | Leave a comment

Usaldusisiku veebikoolitus

Euroopa Sotsiaalfondi rahastamisel on loodud usaldusisiku veebikoolituse keskkond.

Antud leheküljel on projekti kohta öeldud järgmist:

Usaldusisiku veebikoolituse eesmärk on laiendada Eestis inimeste ringi, kellel on piisavad teadmised ja praktilised oskused, et aidata usaldusisikuna aktiivselt kaasa tööelu kvaliteedi parandamisele oma töökohal.

Veebikoolitus loob tänastele ja tulevastele usaldusisikutele võimaluse saada neile sobival ajal ja sobivas kohas ja sobivas
tempos veebipõhiselt tasuta kõrgetasemelist usaldusisikukoolitust.

Koolitus annab usaldusisikutele praktilisi juhiseid partnerluse edendamiseks tööandjatega ning ühtlustab usaldusisikute
teadmisi ja hoiakuid töötajate esindamisel kollektiivsetes töösuhetes.

Õpe koosneb 5 teemast:

  • Usaldusisik
  • Usaldusisik kui töötajate esindaja
  • Usaldusisik kui töötajate nõustaja
  • Usaldusisik kui töötajate kaitsja
  • Ametiühing.

Materjali kogupikkus on ~ 2,5 tundi.

Antud keskkond koos Töölepinguseaduse e-käsiraamatuga on väga tervitatavad algatused riigi poolt.

 

Posted in Kasulikke viiteid | Tagged | Leave a comment

Tööaja lühendamisest riigipüha eel

Töölepingu seaduse § 53 järgi tuleb

  • 01.01 – Uusaastale,
  • 24.02 – Eesti Vabariigi aastapäevale,
  • 23.06 – võidupühale,
  • 24.12 – jõululaupäevale

eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

Tavaliselt see seaduse punkt planeerijatele keerukust ei valmista, kuid tähelepanelik tuleb olla öövahetuses olevate töötajate suhtes. Ka nendel töötajatel, kes alustavad töövahetust kaks päeva enne riigipüha, kuid lõpetavad töö seaduses loetletud riigipüha eel, tuleb tööaega lühendada.

Tööaega (ehk sisuliselt normtunde) tuleb lühendada ainult neil töötajatel, kes tõesti peavad riigipüha eel töötama (töövahetus ise võib alata ka riigipühale eelse päeva eel või jätkuda riigipüha ajal, kui tegemist on öövahetusega).

Näide 1

Töötajal on tööajakava alusel 22.06.2011 täielikult vaba päev. Tema tööaega ei tule  lühendada 3 tunni võrra.
Juhul kui näites toodud töötajal kehtib tööleping kogu kuu ja ta ei ole puhkusel, haige, siis peaks ta juunis 2011 töötama 160 tundi.
Samal ajal töökaaslased, kes olid 22.06.2011 tööl, peavad töötama 157 tundi.

Teine oluline aspekt on see, et tööpäeva lühendamise reegel kehtib ka osalise tööajaga töötajatele. Kui osalise tööajaga töötaja tööpäev on pikem kui 3 tundi, lühendatakse tema tööaega 3 tunni võrra. Lühema tööpäeva korral saab töötaja vaba päeva või tekivad ületunnid.

Näide 2

Olukorras, kus tööajakavajärgne tööpäev kestab vaid kaks tundi, kuulub tööaeg lühendamisele kahe tunni võrra (kuivõrd seaduse eesmärk on tagada töötajatele lühem tööaeg just pühale eelneval päeval, ei jagata seaduses toodud kolme tundi mitme päeva peale) (Allikas: Sotsiaalministeerium Egle Käärats Tööala asekantsler).

Veebis on olemas palju abimaterjale töötaja tööajafondi arvestuseks. Toon mõned viited:

Järgnevatel aastatel on abiks kui otsingumootorisse sisestada Tööajafond <otsitav aasta  > otsingusõna.


Posted in Öötöötaja, Riigipüha, Seadused | Tagged , , | Leave a comment

Töötasu maksmisest öö- ja riigipüha ajal

Kuna juunikuus on mitu riigipüha, siis on õige aeg korraks peatuda teemal, kuidas tuleks tasustada öö- ja riigipüha ajal tehtud töötunde.

Antud blogipositust ärgitas kirjutama raamatupidamis- ja maksuinfo portaalis rmp.ee ilmunud esialgne artikli versioon teemal “Töötasu öösel ja riigipühal töötamise eest”, autor Senny Pello, advokaat. Esialgses versioonis toodud näites tasustati öö- ja riigipüha ajale paralleelselt langenud tööaeg topelt baastasuga. Kommentaariumis tekkinud vaidluse ajel parandati esilalgset artiklit. Kuna töölepingu seaduse rakendamine võib segadust tekitada ka advokaadis, tooksin siinkohal lihtsa näite töötasu maksmisest öö- ja riigipüha ajal.

Juunikuu riigipühad on:
12.06 – Nelipühade 1. püha (pühapäev)
23.06 – Võidupüha, sealhulgas lühendab vahetult eelnevat tööpäeva 3h võrra. (neljapäev)
24.06 – Jaanipäev (reede)

Töölepingu seaduses on määratud:
§45. Öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamine
(1) Kui tööaeg langeb ööajale (kell 22.00 kuni 6.00), maksab tööandja töö eest 1,25-kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.
(2) Kui tööaeg langeb riigipühale, maksab tööandja töö eest 2-kordset töötasu.
(3) Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega erinevalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust.

ÖÖ- või riigipüha tundide tasustamisel tuleks silmas pidada, et

• Kui töötaja töötas nii riigipüha kui ka ööajal, siis baastasu topelt maksma ei pea.

Näide:
Töötaja töötasu on 1,73 eurot tunnis (riiklik töötasu alammäär)
Töötajal oli graafiku järgne töövahetus 22.06.2011 21:00 – 23.06.2011 04:00. Kuna töötaja ei saa vaheajaks töökohalt lahkuda, siis loetakse vaheaeg tööaja sisse. Töötajale on loodud vajalikud tingimused puhkamiseks ja einestamiseks töökohal.
Antud töövahetus andis töötajale:
○ 8 töötundi;
○ sh. 7 öötundi
○ sh. 4 riigipüha tundi.

Antud töövahetuse eest saab töötaja järgneva töötasu:
○ Baastasu 8 * 1,73 = 13,84
○ Öötasu 7 * 1,73 *0,25 = 3,03
○ Riigipüha tasu 4*1,73*1=6,92

Kokku 13,84+3,03+6,92=23,79

• Ettevõte võib rakendada töötajale soodsamaid tingimusi. Töölepingu seaduse järgi loetakse riigipüha töötundideks need töötunnid, mis langevad täpselt riigipüha ajal (eelmise näite puhul 8-st töötunnist 4). Osad ettevõtted aga loevad riigipüha tundideks kogu töövahetuse töötunnid tingimusel, et töövahetus kestis kasvõi osaliselt riigipüha ajal.

• Juhul kui töötajata töötasu on riiklik töötasu alamäär (hetkel 1,73 eurot tunnis või 278,02 eurot kuus), siis riiklikule alamäärale vastav tasu ei saa sisaldada tasu ööajal töötamise eest. Ööajal töötamine on töötamine eritingimusel, mille eest näeb seadus ette kõrgendatud töötasu ja riiklik alammäär seda tasu sisaldada ei saa. Kui töötaja põhitööaeg ongi öösel (nt valvur), siis võib kokku leppida nii, et töötasu sisaldab öötöö tasu, tingimusel et see tasu on kõrgem kui riiklik töötasu alammäärast.

• Kui töötajaga lepitakse kokku, et ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega, siis tuleb silmas pidada, et see on sisuliselt tasuline vaba aeg (st. töötaja järgmise kuu töötasu ei tohiks vaba aja tõttu väheneda).

Posted in Öötöötaja, Riigipüha, Seadused | Tagged , , | Leave a comment

Töölepinguseaduse e-käsiraamat

Aadressil http://www.tööõiguskoolitus.eu/ on avatud tasuta veebipõhine töölepinguseadust tutvustav abimees. Keskkond on nii eesti kui ka vene keeles. Peale kasutajaks registreerimist on võimalik tutvuda videote ja animatsioonide abil töösuhteid reguleerivate põhimõtetega. Keskkond on koostatud lihtsas keeles ja arusaadav igaühele.

E-käsiraamat koosneb erinevatest peatükkidest, mis lõppevad ülesannetega. Iga peatüki juures on viited seotud seaduse lõikudele, töölepinguseaduse terviktekstile ja muudele teemasse puuduvatele seadustele (nt. ametiühingute seadus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv).

E-käsiraamat jätab meelde millised peatükid on kasutaja läbinud ja millised veel lugemata.

Soovitan kõigil tutvuda.

Posted in Kasulikke viiteid, Seadused | Tagged , | Leave a comment

Summeeritud tööaja arvestuse korral töötasu maksmisest, kui töötaja töötab alatundidega.

29. aprillil korraldas  raamatupidamis- ja maksuinfoportaal rmp (www.rmp.ee) oma seitsmenda sünnipäeva puhul “Summeeritud tööaja arvestuse”  loengu, mille lektoriteks  olid Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advikaadibüroo OÜ jurist) ja Meeli Miidla-Vanatalu (Tööinspektsiooni peajurist).

Ettekande käigus lahendati ka kolm kaasust, mille hulgast ühe tooksin näiteks ka siin.   Antud näide on oluline, kuna tööandjad peavad silmas pidama, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta ka alatundide korral.

Kuidas maksta töötasu summeeritud tööaja korral, kui töötaja töötab kokkuvõttes alatundidega?

Alljärgneva autoriteks on Katrin Sarap ja Meeli Miidla-Vanatalu.

  • Vastavalt töölepingu seadusele on tööandjal kohustus kokkulepitud kuupalga maksmiseks töötasuna.

TLS § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest
on kirjas
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu)
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);

TLS § 28. Tööandja kohustused
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

TLS § 29. Töötasu suurus
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191201?leiaKehtiv ).
(6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel
Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud korraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse § 19 punktis 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust.

§ 17. Tööandja korralduse sisu
(4) Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;

  • Täistööajaga töötajale (ka ajatöötajale) ei tohi maksta mitte vähem, kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud alammäär ehk 278,02 eurot kuus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191201?leiaKehtiv ).
  • Osalise tööajaga töötajale makstakse proportsionaalne osa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast lähetused temaga kokkulepitud tööajast.
  • Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud  tööaeg ja sellele vastav töötasu.
  • Kui töötajal on summeerimisperioodi kestel õigus keelduda töö tegemist (TLS § 19 alusel), siis võetakse tema tööajast puudutud tunnid maha.
TLS § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Kaasus

Töötaja asus tööle täisajaga ja summeeritud tööajaarvestuse alusel. Summeerimisperioodiga 4 kuud. Esimesel perioodil töötaja ei puhanud ega olnud haige, tema tegelik  tööaeg oli järgmine:

  • Jaanur 2011 – 150:00
  • Veebruar 2011 – 200:00
  • Märts 2011 – 100:00
  • Aprill 2011 – 170:00

Tegelikud töötunnid kokku: 620:00

Millist töötasu peab töötajale igas kuus maksma, kui töötaja töötasu on 1000 eurot kuus:

Vastavalt töölepingu seadusele on tööandjal kohustus kokkulepitud kuupalga maksmiseks töötasuna ehk

  • Jaanur 2011 – 1000€
  • Veebruar 2011 – 1000€
  • Märts 2011 – 1000€
  • Aprill 2011 – 1000€

Summerimisperioodis sai töötaja kokku töötasu: 4000€.

Sõltuvalt sellest, kas töötaja oli 24.02 (Eesti Vabariigi aastapäeva) eel tööl või mitte, on tema kalendaarsed normtunnid 664 või 661.  Kuna töötaja töötas kokku esimeses summeerimisperioodis 620 tundi, siis ületunni tasu ei teki.

Millist töötasu peab töötajale igas kuus maksma, kui töötaja töötasu on 1,73 eurot tunnis ehk EV töötasu alammäär:

  • Jaanur 2011 – 278,02€
Tegelike tundide järgi tuleks 150*1,73=259,5€, kuid see oleks alla EV töötasu alammäära ning seetõttu tuleb välja maksa miinumpalk.
  • Veebruar 2011 – 346€   (200*1,73=346€)
  • Märts 2011 – 278,02€
Tegelike tundide järgi tuleks 100*1,73=173€, kuid see oleks alla EV töötasu alammäära ning seetõttu tuleb välja maksa miinumpalk.
  • Aprill 2011 – 294,10€ (170*1,73= 294,10€)

Töötajal ei tule maksta ületunni tasu, kuna summeerimisperioodi tegelikud tunnid (620:00) olid väiksemad kui kalendaarsed normtunnid (664:00/661:00).
Summerimisperioodis sai töötaja kokku töötasu: 1196,14€.

  • Tegelike töötundide tegi töötaja arvestusperioodi 620*1,73=1 072,6€ eest tööd, kuid ühelgi kuul ei tohi töötajale maksta alla EV alampalga määra.
  • Kui töötaja oleks igal kuul töötanud normtundide jagu oleks ta saanud sõltuval normtundidest, kas 664*1,73=1148,72€ või 661*1,73=1143,53€

Loengus ei käsitletud TLS § 35 punti Töötasu maksmine töö mitteandmisel korral, mil tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu. Antud kaasuse lahenduse puhul said alatunnid tasustatud igakuiselt EV töötasu alammäära väljamaksmisega. Summeerimisperioodis tekkis töötajal sõltuvalt sellest, kas ta töötas 23.02 või mitte 44 või 41 alatundi, mille eest töötajal on õigus saada keskmist töötasu. Töötaja tegelike töötundide tasu oleks olnud 1 072,6€, summeerimisperioodis maksti töötajale 1196,14€ ehk alatundide eest sai töötaja 123,54€, mis annab keskmiseks alatunni töötasuks 2,81€ või 3,01€. Kui antud tasu ületab töötaja keskmist töötasu peaks kõik korras olema.

Posted in Seadused, Summeeritud tööaja arvestus, Üle- ja alatunnid | Tagged , , | Leave a comment

Securitas kirjutab StaffLogicust

16. novembril 2010 kirjutas Securitas oma ajaveebis StaffLogicu programmist. Nende postitusest saab ülevaate miks vajas ettevõte tööaja planeerimise ja arvestamise programmi ja millist funktsionaalsust nad kasutavad.

Loe lähemalt: http://blogi.securitas.ee/securitas-laks-ule-automaatsele-tooaja-planeerimise-tarkvarale/

Posted in Teised StaffLogicust | Tagged | Leave a comment