Summeeritud tööaja arvestuse korral töötasu maksmisest, kui töötaja töötab alatundidega.

29. aprillil korraldas  raamatupidamis- ja maksuinfoportaal rmp (www.rmp.ee) oma seitsmenda sünnipäeva puhul “Summeeritud tööaja arvestuse”  loengu, mille lektoriteks  olid Katrin Sarap (MAQS Law Firm Advikaadibüroo OÜ jurist) ja Meeli Miidla-Vanatalu (Tööinspektsiooni peajurist).

Ettekande käigus lahendati ka kolm kaasust, mille hulgast ühe tooksin näiteks ka siin.   Antud näide on oluline, kuna tööandjad peavad silmas pidama, et Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta ka alatundide korral.

Kuidas maksta töötasu summeeritud tööaja korral, kui töötaja töötab kokkuvõttes alatundidega?

Alljärgneva autoriteks on Katrin Sarap ja Meeli Miidla-Vanatalu.

  • Vastavalt töölepingu seadusele on tööandjal kohustus kokkulepitud kuupalga maksmiseks töötasuna.

TLS § 5. Töötaja teavitamine töötingimustest
on kirjas
5) töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud (töötasu)
7) aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg);

TLS § 28. Tööandja kohustused
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi;
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust;

TLS § 29. Töötasu suurus
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191201?leiaKehtiv ).
(6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta.

§ 35. Töötasu maksmine töö mitteandmisel
Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.

§ 36. Töötasu maksmine tööst keeldumisel või muude ülesannete täitmisel
Töötasu tuleb maksta ka aja eest, kui töötaja täidab käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 sätestatud korraldust täita muid ülesandeid või kasutab käesoleva seaduse § 19 punktis 3 sätestatud töö tegemisest keeldumise õigust.

§ 17. Tööandja korralduse sisu
(4) Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega, on kehtiv, kui see tulenes hädavajadusest. Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral.

§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;

  • Täistööajaga töötajale (ka ajatöötajale) ei tohi maksta mitte vähem, kui Vabariigi Valituse poolt kehtestatud alammäär ehk 278,02 eurot kuus (https://www.riigiteataja.ee/akt/13191201?leiaKehtiv ).
  • Osalise tööajaga töötajale makstakse proportsionaalne osa Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast lähetused temaga kokkulepitud tööajast.
  • Summeerimisperioodi lõpuks peab töötajale olema tagatud töölepingus kokkulepitud  tööaeg ja sellele vastav töötasu.
  • Kui töötajal on summeerimisperioodi kestel õigus keelduda töö tegemist (TLS § 19 alusel), siis võetakse tema tööajast puudutud tunnid maha.
TLS § 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
2) ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses;
3) ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
4) ta osaleb streigis;
5) ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel;
6) tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.

Kaasus

Töötaja asus tööle täisajaga ja summeeritud tööajaarvestuse alusel. Summeerimisperioodiga 4 kuud. Esimesel perioodil töötaja ei puhanud ega olnud haige, tema tegelik  tööaeg oli järgmine:

  • Jaanur 2011 – 150:00
  • Veebruar 2011 – 200:00
  • Märts 2011 – 100:00
  • Aprill 2011 – 170:00

Tegelikud töötunnid kokku: 620:00

Millist töötasu peab töötajale igas kuus maksma, kui töötaja töötasu on 1000 eurot kuus:

Vastavalt töölepingu seadusele on tööandjal kohustus kokkulepitud kuupalga maksmiseks töötasuna ehk

  • Jaanur 2011 – 1000€
  • Veebruar 2011 – 1000€
  • Märts 2011 – 1000€
  • Aprill 2011 – 1000€

Summerimisperioodis sai töötaja kokku töötasu: 4000€.

Sõltuvalt sellest, kas töötaja oli 24.02 (Eesti Vabariigi aastapäeva) eel tööl või mitte, on tema kalendaarsed normtunnid 664 või 661.  Kuna töötaja töötas kokku esimeses summeerimisperioodis 620 tundi, siis ületunni tasu ei teki.

Millist töötasu peab töötajale igas kuus maksma, kui töötaja töötasu on 1,73 eurot tunnis ehk EV töötasu alammäär:

  • Jaanur 2011 – 278,02€
Tegelike tundide järgi tuleks 150*1,73=259,5€, kuid see oleks alla EV töötasu alammäära ning seetõttu tuleb välja maksa miinumpalk.
  • Veebruar 2011 – 346€   (200*1,73=346€)
  • Märts 2011 – 278,02€
Tegelike tundide järgi tuleks 100*1,73=173€, kuid see oleks alla EV töötasu alammäära ning seetõttu tuleb välja maksa miinumpalk.
  • Aprill 2011 – 294,10€ (170*1,73= 294,10€)

Töötajal ei tule maksta ületunni tasu, kuna summeerimisperioodi tegelikud tunnid (620:00) olid väiksemad kui kalendaarsed normtunnid (664:00/661:00).
Summerimisperioodis sai töötaja kokku töötasu: 1196,14€.

  • Tegelike töötundide tegi töötaja arvestusperioodi 620*1,73=1 072,6€ eest tööd, kuid ühelgi kuul ei tohi töötajale maksta alla EV alampalga määra.
  • Kui töötaja oleks igal kuul töötanud normtundide jagu oleks ta saanud sõltuval normtundidest, kas 664*1,73=1148,72€ või 661*1,73=1143,53€

Loengus ei käsitletud TLS § 35 punti Töötasu maksmine töö mitteandmisel korral, mil tööandja peab maksma töötajale keskmist töötasu. Antud kaasuse lahenduse puhul said alatunnid tasustatud igakuiselt EV töötasu alammäära väljamaksmisega. Summeerimisperioodis tekkis töötajal sõltuvalt sellest, kas ta töötas 23.02 või mitte 44 või 41 alatundi, mille eest töötajal on õigus saada keskmist töötasu. Töötaja tegelike töötundide tasu oleks olnud 1 072,6€, summeerimisperioodis maksti töötajale 1196,14€ ehk alatundide eest sai töötaja 123,54€, mis annab keskmiseks alatunni töötasuks 2,81€ või 3,01€. Kui antud tasu ületab töötaja keskmist töötasu peaks kõik korras olema.

This entry was posted in Seadused, Summeeritud tööaja arvestus, Üle- ja alatunnid and tagged , , . Bookmark the permalink.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>