Arenguvestlused

Hea meel on teatada, et StaffLogic meeskond sai valmis uue toote Staffic, mis kasvas välja turu nõudlusest.

Arenguvestluste toode Staffic

Paljud alates 100 töötajaga ettevõtted on valmis investeerima arenguvestluste lahendusse, aga täna pole turul ühtegi vastavat lahendust. Seetõttu töötas Nortali Stafflogic’u meeskond välja uue arenguvestluste toote Staffic, mis lihtsustab oluliselt arenguvestluse koostamise, läbiviimise ja järelanalüüsi protsessi.

Nortali Industry äriüksuse ja Stafflogic’u meeskonna juhi Marko Saviaugu sõnul tekkis laialdane nõudlus arenguvestluste lahenduse järele senise Stafflogic’u toote müümisel. Stafflogic on Nortali tööaja planeerimise ja arvestuse rakendus. “Stafflogicut müües küsiti tihti, kas me arenguvestluste osa ka pakume. Võtsime nüüd piisava turu huvitatuse juures teema tõsisemalt käsile,” lisas Saviauk.

 Nortali personalijuhi Jüri Saarma sõnul näitab ligi 600 töötajaga Nortali kogemus, et lisaks juhtidele peavad arenguvestlusi väga oluliseks ka töötajad. “2012. aasta Nortali arenguvestluste põhjal saab öelda, et 83% meie töötajatest hindab arenguvestlusi väga oluliseks ja vaid väike osa näeb arenguvestlusel mõtet vaid töötasu kontekstis,” ütles Saarma.

Kuigi arenguvestluste protsess on erinevatel ettevõtetel üsna standardne, on suuremateks erinevusteks sisemiselt kasutatavad mõõdikud ja küsimustikud. Staffic võimaldab lihtsalt ja paindlikult lisada kõiki arenguvestluse malle ja küsimusi vabatekstina või valikvastustena. Võimalik on kasutada ka olemasolevaid küsimusi küsimuste pangast.

Ka Staffic’u järelanalüüsi funktsionaalsus on eriti oluline järjepidevuse ja trendide muutumise jälgimise kontekstis – kui töötaja on varem vastanud samale küsimusele, siis arenguvestluse vormil kuvatakse vajadusel ka eelmise korra vastus. Lisaks saab tulemused lihtsaks andmetöötluseks eksportida Excelisse, mistõttu ei pea juht Satffic’ut kasutades tulemuste koondamisega vaeva nägema.

Staffic’u esimeseks kliendiks on Elisa Eesti AS. Elisa kommenteeris toodet järgmiselt „Arenguvestluste moodul on lihtne, paindlik ja vestluste läbiviimist toetav“.

Tootega on võimalik täpsemalt tutvuda www.staffic.ee lehel.

Posted in Kasulikke viiteid | Tagged | Leave a comment

Töökad eestimaalased

Midagi huvitavad ka töötundide statistika kohta. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) iga aastase uuringu järgi kuulub Eesti top 5 enim töötavate riikide hulka. Uuringusse oli kaasatud OECD 34 liikmesriiki. Eesti sai OECD liikmeks 09.12.2010.

Uuringu aluseks võeti tööaja poolt aasta jooksul keskmiselt töötatud töötunnid  ning Eesti saavutas 2012 aasta andmete põhjal 4nda koha.

Riik 2012 keskmised töötunnid aastas
1 Mehhiko 2317
2 Tšiili 2102
3 Korea 2092
4 Eesti 2021
5 Venemaa 2002

 

Allikad: http://stats.oecd.org/Index.aspx?DatasetCode=ANHRS

http://www.businessinsider.com/the-5-hardest-working-countries-on-the-planet-2013-7

Posted in Kasulikke viiteid | Tagged | Leave a comment

Osakoormusega töötaja tööajanormi arvutamine puhkuste korral

Meie poole pöördus üks tööandja huvitava küsimusega, kuidas tuleks vähendada osakoormusega töötaja tööajanormi puhkuse korral.

Nimelt oli töötajaga kokkulepitud töökoormus 75% ehk 30 tundi nädalas ja 6 tundi päevas. Töötaja puhkas oktoobris ühe nädala. Tööandja seisukoht oli, et töötaja tööajanormi tuleks vähendada 30 tunni võrra, kuid töötaja arvas et 40 tundi. Töötaja põhjendas oma seisukohta sellega, et tal on õigus 28 põhipuhkusepäevale samamoodi nagu täistööajaga töötajatel ning täistööajaga töötajatel vähendatakse nädalase puhkuse korral tööajanormi 40 tundi.

Meie arust töötaja eksis oma põhjendustega. Tõesti tuleb ka osakoormusega töötajatele tagada sama pikk põhipuhkus nagu täiskohaga töötajatelgi, üldjuhul 28 kalendripäeva kalendriaastas.
Vaadates täpsemalt aga, kuidas töötaja puhkus mõjutab tema tööajanormi tuleks lähtuda siiski temaga kokku lepitud töökoormusest.

Allolevate piltide suurendamiseks klikkida piltidel.

2013 0ktoobri kuus on 23 normtööpäeva, mille tõttu antud töötaja tööajanorm on 23*8*0,75=138 tundi.Oktoobri algseis

Kui töötaja soovib oktoobris puhata ühe nädala, jääb tal järele 18 normtööpäeva, mis tähistatud alloleval joonisel punasega.Oktoober koos puhkusega

Puhkuse korral kujuneks tööaja uueks tööajanormiks 18*8*0,75=108 tundi. Ehk puhkus vähendas töötaja tööajanormi 30 tunni võrra, mis on kooskõlast temaga kokkulepitud töökoormusega.

Töötaja eeldas, et tema uueks tööajanormiks kujuneb 138 – 40=98 tundi.

Samas ei ole töötajaga tehtud kokkulepet töökoormuse muudatuseks ehk töötajal pole alust eeldada, et puhkuse korral kujuneb tema normtööpäeva pikkuseks 98/18=5,45 tundi.

Seega osakoormusega töötajale ei saa keelata tavapärast põhipuhkust, kuid tööajanormi vähendamisel tuleks siiski lähtuda kokkulepitud töökoormusest, mitte standardsest 40 tunnisest töönädalast.

Veel paremini tuleb see näide välja veebruaris. Oletamame, et osakoormusega töötaja puhkab veebruaris 27 kalendripäeva (riigipüha 24.02 ei lähe arvesse puhkusepäevana) ning tegemist pole liigaastaga.

Oletame, et veebruari kuus oli 20 normtööpäeva. Ilma puhkuseta oleks 75% töökoormusega töötaja tööajanormiks kujunenud 20*8*0,75=120 tundi ning täiskohaga töötaja korral 20*8=160 töötundi.

Osakoormusega töötajal vähendatakse sellisel juhul tema isiklikku tööajanormi 120h võrra, mitte 160 tunnid võrra (120-160). Töötaja ei saa eeldada, et talle peaks sellisel juhul tekkima 40 ületundi, kuigi puhkas terve kuu.

Posted in Üle- ja alatunnid | Tagged , , | Leave a comment

Kuidas planeerida StaffLogicus teeninduspunktide töögraafikuid, kui töötajad liiguvad teeninduspunktide vahel?

Teeninduspunktide all võib ka mõelda ettevõtte erinevate kaupluste, osakondade peale, kus töötajad töötavad tavaliselt ühes kuni paaris asukohas, kuid asenduste korral liiguvad ka mujale.

Sellisel juhul oleks SaffLogicus mõttekas lisada kõik sama piirkonna töötajad ühe osakonda (nt Tallinn ja Tartu) alla ning erinevad teeninduspunktid kirjeldada meeskondadena.

StaffLogic on arendatud nii, et töötaja saab töölepingu järgi kuuluda korraga ainult ühte osakonda, kuid samaaegselt võib töötaja olla mitme erineva meeskonna liige.

Seega kui teeninduspunktid on kirjeldatud meeskondadena, saab töötajat määrata kõikidesse meeskondadesse, kus ta aegajalt või tavaliselt töötab.

Töötajate töögraafikut saab filtreerida nii osakonna kui ka meeskondade järgi ehk programmist on lihtne välja võtta terve piirkonna töögraafikut (nt kogu Tallinna prk) või ainult teatud teeninduspunkti töögraafikut (meeskonna järgi filtreerides).

Oletame, et Tallinna piirakonna teeninduspunktid asuvad Kristiines, Ülemistel, Rocc al Mares, Järvel ja Lasnamäel. Kristiine teeninduspunkti töötaja haigestub ja eelkõige soovib planeerija leida asendust Ülemiste teeninduspunkti vabade töötajate hulgast.

Sellisel juhul saaks StaffLogicu töögraafikut filtreerida nii, et graafikusse valitakse Kristiine ja Ülemiste meeskondade graafikud. Kui Ülemistel leidub sobiv vaba töötaja saab temale lohistada haigestunud töötaja töövahetuse.

GraafikuFilter

Kui Ülemiste teeninduspunktis sobivad töötajat ei leidu on kasutajal võimalik osakonna järgi filtreerida kogu Tallinna piirkonna töögraafik ja otsida siis sobivad asenduskandidaati, kellele vajalik vahetus määrata.

Kui asendustöötaja ei ole määratud vastava meeskonna liikmeks (nn erakordne asendamine võõras teeninduspunktis), siis asendatava meeskonna töögraafikus kuvatakse ta ikkagi välja, kui töögraafiku filtris on valitud linnuke „Meeskonna vahetuse töötajad“.

Samuti peab sellisel juhul olema defineeritud igale meeskonnale ehk teeninduspunktile oma vahetuse mallid.

Igale teeninduspunktile on soovituslik defineerida oma vahetuse mallid, sest siis on võimalik igale teeninduspunktile määrata:

  • Nädalapäevade lõikes, mitu töötajat just seal töötama peab (nt esmaspäevast – reedeni 3 töötajat ja laupäeval – pühapäeval 4 töötajat)
  • Milline oskus peab töötajal olema just selles teeninduspunktis teatud vahetuses töötamiseks (nt Lasnamäe piirkonnas vene keele oskus ja sadama piirkonnas soome või inglise keele oskus)

Samuti võimaldab täpselt kirjeldatud vahetuste struktuur kasutada töögraafikute automaatset planeerimist (arvuti genereerib töögraafiku, mida kasutaja saab vajadusel käsitsi muuta).

Iga teeninduspunkti kõik töövahetused võiksid olla  tähistada teatud värviga. Sellisel juhul kui töötaja töötab mitmes erinevas teeniduspunktis on hea eristada värvi järgi, mis punktis ta parasjagu tööl on (nt Ülemiste omad rohelistes toonides ja Kristiine vahetused sinistes toonides).

Kui teeninduspunktis on keerulisemad mehituse nõuded, nt esmaspäevast reedeni tööl 3 töötajat, kellest 2 peavad oskama vähemalt kassas töötada ja vähemalt üks töötaja peab oskama saalis töötada, siis tuleks neile oskusnõuetele defineerida erinevad töövahetuse mallid:

  • E-R kassa töötaja töövahetuse mall, kus mehituse nõuded esmaspäevast reedeni 2 ja oskuse nõue „kassa“.
  •  E-R saali töötaja töövahetuse mall, kus mehituse nõue esmaspäevast reedeni 1 ja oskuse nõue „saal“.

Alati võib mõlemasse vahetuse planeerida töötajaid, kes oskavad nii kassas kui ka saalis töötada, kuid töögraafiku kontroll kontrollib, et ei planeeritaks olukorda, kus kõik töötajad oskavad ainult saalis töötada või vastupidi ainult kassas.

 

Automaatse planeerimise tööle seadistamine:
Eeldused:

  • Töötajate planeerimise meetodiks on määratud „Automaatne“ (Ava töögraafiku menüüs „Veerud“ loetelu ja lohista graafikusse „Planeerimise meetod“ veerg. Sellel veerul klikkides on võimalik muuta vajadusel töötaja planeerimise meetodit. Mitme töötaja korraga muutmiseks valida töötajad hoides all „Shift“ klahvi, teha valitud töötajate planeerimise veerul parem klikk ning valida menüüst „Muuda planeerimise meetodit“. Samuti näeb töötaja planeerimise meetodit töötaja detailvaate all Lepingud kaardil)
  • Töötajale on määratud kõik oskused, mille järgi käib planeerimine (nt keelte oskused, kassas, saalid töötamise oskus).
  • Töötajale on määratud meeskonnad, kus ta tavaliselt töötab (juhul kui teeninduspunktid on kirjeldatud meeskondadena). Töötajaid ei pea määrama meeskondadesse, kus ta teeb erakordseid ja ootamatuid asendusi.
  • Igale teeninduspunktile on defineeritud oma töövahetuse mallid.
    • Automaatselt planeeritavate mallide vahetuse tüüp on „Automaatne“
    • Vahetuse mallile on määratud mehituse nõuded (ehk nädalapäevade lõikes kirjeldatud mitu inimest peab vastavas vahetuses töötama. Kui riigipühal toimub töö nagu tavalisel nädalapäeval, siis eraldi riigipüha valima ei pea. Kui riigipühal on teissugused nõuded, nt tööd ei toimu, siis tuleb valida ka riigipüha päev ja määrata täpselt 0 töötajat nõutud. Kui teatud nädalapäev on valimata, siis võib sinna käsitsi tööle planeerida suvalise arvu töötajaid ja töögraafiku kontroll ei kontrolli sellel päeval mehituse nõudeid.)
    • Vahetuse mallil on määratud oskusnõuded, mida töötaja peab omama, et teda võiks vastavasse vahetusse tööle planeerida (nt peab töötaja oskama inglise keel ja võimeline kassas töötama).
    • Vahetuse mall on seotud meeskonnaga (juhul kui teeninduspunktid on kirjeldatud meeskondadena).

Käivitamine:

  • Töötajate töögraafiku menüü punkt „Koosta graafik“. Avanevas detailvaates vajutada veelkord „Koosta graafik“.
  • Enne töögraafiku automaatset planeerimist on soovituslik vastavasse kuusse sisse kanda kõik teadaolevad puhkused, haigused ning käsitsi lisada töövahetused, kus töötaja kindlasti tahab töötada. Selleks, et automaatne planeerimine ei muudaks käsitsi lisatud töövahetuste asukohta, tuleks need eelnevalt ära kinnitada.
  • Kui enne planeerimist on teada perioodid, kus töötaja soovib kindlasti vaba aega (nt arsti juurde minek), siis lisada nendele perioodidele range piirang

Arvuti poolt soovitatud asendaja leidmine

  •  Töövahetusele, millele soovitakse asendajat leida teha paremklikk ja valida menüüst “Otsi asendajat“.
  • Kui programm koheselt kandidaate ei leia, siis valida „Kuva kõik töötajad“. Sellisel juhul pakub programm vasteks ka neid vabu töötajaid, kellel üks või teine tingimus saab rikutud (nt igapäevade/nädalane puhkeaeg või ei oma ta kõiki vajalikke oskusnõudeid jne).
  • Kui sobiv kandidaat on leitud, siis valida vastav rida ja vajutada „Asenda“.

 

 

Posted in StaffLogic nipid ja trikid | Tagged | Leave a comment

Tasuta StaffLogic koolitused Tallinnas 27.02.2013 ja 13.03.2013

Tasuta StaffLogic koolitused Tallinnas 27.02.2013 13:00 – 15:00 ja
13.03.2013 13:00 – 15:00

Oodatud on nii uued kasutajad kui ka ettevõtete esindajad, kes alles kaaluvad StaffLogicu kasutusele võttu oma organisatsiooni töögraafikute planeerimisel ja tööaja arvestusel.

Koolitusel tutvustatakse StaffLogic programmi ja vastatakse kasutajate küsimustele.
Soovituslik on kaasa võtta oma sülearvuti, kuhu on eelnevalt StaffLogic programm installeeritud.

Asukoht: Lõõtsa 6c, Tallinn 11415, AS Nortal
Koolitusele tuleb eelregistreeruda aadressil: stafflogic at nortal.com
Kohtade arv piiratud!

Proovi StaffLogic programmi 30 päeva tasuta: http://www.stafflogic.ee/

Posted in Koolitus, Uncategorized | Tagged | Leave a comment

Tasuta StaffLogic koolitus Tallinnas 14.02.2013

StaffLogic kampaania raames toimub tasuta koolitus Tallinnas 14.02.2013 12:30 – 14:30
Oodatud on nii uued kasutajad kui ka ettevõtete esindajad, kes alles kaaluvad StaffLogicu kasutusele võttu oma organisatsiooni töögraafikute planeerimisel ja tööaja arvestusel.

Koolitusel tutvustatakse StaffLogic programmi ja vastatakse kasutajate küsimustele.
Soovituslik on kaasa võtta oma sülearvuti, kuhu on eelnevalt StaffLogic programm installeeritud.

Asukoht: Lõõtsa 6c, Tallinn 11415, AS Nortal
Koolitusele tuleb eelregistreeruda aadressil: stafflogic at nortal.com
Registreerimise tähtaeg: 13.02.2013
Kohtade arv piiratud!

Proovi StaffLogic programmi 30 päeva tasuta: http://www.stafflogic.ee/

Posted in Koolitus | Leave a comment

Tasuta seminar “Töötajate planeerimine praktikas” (Vabu kohti enam ei ole)

Microsoft Eesti ja StaffLogic korraldavad tasuta seminari “Töötajate planeerimine praktikas”. Seminar on mõeldud ettevõtte töögraafikute planeerijatele ja personalispetsialistidele.

Seminar leiab aset 13.02.2013 Tallinnas, Rävala 5 Microsofti ruumides.
Seminari täpsem ajakava leheküljel http://www.stafflogic.ee/seminar2013/ .
PS! Seminarile registreerumine on lõppenud vabade kohtade täitumise tõttu.

Seminaril astuvad ülesse Securitas Eesti AS ja SEB AS spetsialistid, kes räägivad oma kogemusest antud valdkonnas. Lisaks anname StaffLogic’u poolelt ülevaate, kuidas jälgida töölepingu seadust töögraafikute planeerimisel.

Seminari põhiidee on anda erinevatele ettevõtete praktikutele aeg ja koht kokku saamiseks ja ning probleemide arutamiseks, et koos leida parimaid praktikaid ja lahendusi. Aktiivne osavõtt oodatud.

 

Posted in Kasulikke viiteid, Seadused | Tagged , | Leave a comment

Kliendivoost lähtuv planeerimine

Sa tead, kuidas Su kliendid käitusid minevikus. Sul on olemas läbipääsusüsteemide ajalugu, statistika kassatšekkide või sissetulevate kõnede kohta. Sind huvitab, kui palju tulevikus kliente Sind külastab või pöördub Sinu poole.

StaffLogic laiendatud versioonis ennustame möödunud perioodide kliendistatistika põhjal tuleviku ärimahte. Neid ennustusi arvesse võttes optimeerime töötajate töögraafikuid. Mis kell töötajad peaksid tööle tulema (kuni 15 minuti täpsusega) ja kuidas paigutada lõunaid ja pause, et tagada olemasoleva tööjõuga parim klienditeenindustase.

Nüüd oleme ennustusalgoritmi osa eraldi välja võtnud ja lisanud veebi tasuta kasutamiseks. Meie kogemus näitab, et ennustamise jaoks peab olema teada vähemalt aasta pikkuse perioodi statistika. Lae oma statistika veebilehel etteantud Exceli faili struktuuri ja proovi. Tulemuste testimiseks ennustab algoritm viimasele statistikaga kaetud kuule omapoolse prognoosi. Prognoosi ja tegeliku tulemuse vahest saab kontrollida, kui hästi töötab algoritm Sinu ärivaldkonnas.

Veebilehel on üleval algoritmi lihtsustatud versioon, milles ennustuse täpsus 1 tund. StaffLogic toote laiendatud versioonis saab lisaks kirjeldada sündmusi, mis mõjutavad kliendikäitumist (nt kampaaniad, allahindlused, remonttööd) ja tulemusi käsitsi korrigeerida enne planeerimise etappi.

Vaata kuidas see töötab:

 

Posted in Ärimahu põhine planeerimine, Kasulikke viiteid | Tagged , | Leave a comment

Alampalk tõuseb alates 01.01.2013

Hoolimata sellest, et käes on jaanuar 2013 ning hetkel kehtiv Vabariigi Valituse määrusega kehtestatud töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 1,80 eurot tunnis ja 290 eurot kuus, muutub see suure tõenäosusega tagant järgi.

21.12.2012 Ametlikes teadeannetes avaldati teade

Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Tööandjate Keskliit sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonidena leppisid kokku alljärgnevas:

1. Kehtestada alates 01. jaanuarist 2013. a. töötasu alammääraks täistööaja korral 320 eurot kuus ning tunnitasu alammääraks 1,90 eurot.

2. Laiendada käesoleva kokkuleppe punktis 1 fikseeritud palgatingimusi kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses ning kehtestada need kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ning töötajatele töölepingu seaduse tähenduses.

Raamatupidamis- ja maksuinfoportaali RMP andmetel Valitsuse vastav määrus on kooskõlastamisel ja kehtestatakse suure tõenäosusega tagasiulatuvalt valitsuse korralisel istungil 10. jaanuaril 2013.

Jaanuari alguses makstavate detsembri töötasude korral kehtivad veel vanad kokkulepped ja alampalga määrad, kuid veebruari alguses tasub kindlasti üle kontrollida Vabariigi Valitsuse määrus töötasu alammäära kohta.

Posted in Kasulikke viiteid, Seadused | Tagged , | Leave a comment

Normtunnid detsembris

Detsember  on huvitav kuu, kus vastavalt töötaja töögraafikule võib ettevõttes esineda erinevaid tööaja norme.

Töölepingu seaduse § 53 järgi tuleb

01.01 – Uusaastale,
24.02 – Eesti Vabariigi aastapäevale,
23.06 – võidupühale,
24.12 – jõululaupäevale
eelnevat tööpäeva lühendada kolme tunni võrra.

 

Siinjuures on mõeldud, et eelpool nimetatud riigipühale vahetult eelnev kalendripäev peab olema töögraafiku järgne tööpäev, et kohanduks tööpäeva lühendamise nõue.

Eeldusel, et töötaja detsembri kuus ei puhka, ei ole haige ning tööleping kehtib täiskoormusega terve kuu, kujuneb töötaja tööaja norm järgmiselt:

23.12 31.12 Tööaja norm
Vaba päev Vaba päev 144:00
Vaba päev Tööpäev 141:00
Tööpäev Vaba päev 141:00
Tööpäev Tööpäev 138:00

Sealhulgas tuleb tähelepanelik olla öövahetuses olevate töötajate suhtes. Ka nendel töötajatel, kes alustavad töövahetust kaks päeva enne riigipüha, kuid lõpetavad töö seaduses loetletud riigipüha eel, tuleb tööaega lühendada.

Kui töötaja tööaega ei ole võimalik lühendada, siis tuleb üle tööaja normi töötatud tundidest tekkivad ületunnid hüvitada vastavalt töölepingu seaduse § 44 ja töötajaga tehtud kokkuleppele, kas

  •  vaba ajaga ületunnitööga võrdses ulatuses või
  •  maksta töötajale 1,5-kordset töötasu.
Posted in Riigipüha, Seadused, Üle- ja alatunnid | Tagged , , | Leave a comment